Köik on nii värske: kala, juurikad, söbrad ja silmavaade

Standard

Olgu siinkohal (kirjeldamatu häbiga) tunnistatud, et allakirjutanu lektüürist on seni välja jäänud tippteos ‘Söda ja rahu’. No eks ma olen sellele vöimalust andnud küll, aga edutult – sädet meie vahel ei tekkkinud (heh, säde raamatu ja lugeja vahel vöiks ju olla hukatuslik….KUI nüüd kalambuuritseda). Nüüd, körges vanuses, vötsin siis ette ja ni ütlemata hea on. Hea, et vötsin, sest sellist mitmetasandilist lugemiselamust ei ole ammu olnud. Samas hea, et vötsin just nüüd, sest kuldsel gümnaasiumiajal ei oleks loetul olnud suurt millegiga haakuda. No kui me vaatame asju nii, et igasugused teadmised on meie ajus kui väikesed konksudega varustatud astlakesed – ja iga uus asi seda huvitavam ja/vöi tulemuslikum, mida rohkemate konkusude otsa see suudab end riputada, siis on könealuse teose nautimiseks hea omada mingisugust eelkujutlust Venemaast, kultuurist, 19. (ja mönest varasemast) sajandist, Euroopast, ajaloost, Eestist, sõjandusest, Tolstoist jne jne. Mina olen lihtne inimene ja peaksin loomulikult oma vähese erudeerituse töttu silmi peast häbenema – aga kahtlemata on situatsioon hetkel parem ja baas laiahaardelisem kui näiteks teismelisena. Väga huvitav on. Kahju, et kohe läbi saab – viimaseid lehekülgi hoian nö ‘varuks’.

No ja kuigi siin pealtnäha seost ei ole, siis juhtumisi vaadatud etendus suurendas seda baasi veelgi. Ja vastupidi, etenduse tegelikuks nautimiseks viimase väikese vötme andiski ehk käsilolev kirjandusteos…. Kui pönev.

Ja head uut kuud. Kuuldavasti olla kaua (Venemaal igatahes) peetud uue aasta algusesks just esimest märtsi.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s