Vaieldamatult on sügis. Ja see on enneolematult kena. Külm viimasel ajal, jah – aga öigus on klassikutel, kes vihmast ja külma suve kiitnud on, sest see vöimaldab sujuvamat ja psühholoogiliselt talutavamat üleminekut kaamoseperioodile. No kaamost sel korral mina tulemas ei näe, olgu öeldud.
Metsas on kohatud seninägematul hulgal pesuehtsat valget kärbseseent. Ilusat erku punast viskab ka veidi sekka, aga prevaleerib valge ja see on iga kord löbustavaid mötteid tekitanud. Mingi Märk?
Peab mötlema... 