Letters from Iran. (FRA 2011). Kujutlen neid sadu, kel piisavalt mälu, tömbamaks paralleele Eestis toimunuga. Mälestuste pöhjal, mida olen kuulnud, leian kohutavalt selged sarnasused võõra jõu ja mõtte kehtestamise skeemis.
Samal ajal kujutlen tuhandeid, kellel ei ole neid mälestusi ei otsesel ega vahendatud kujul. Mida nad mötlevad? Kas neile ka kangastub kuidagigi inimmöistuse metsikus? Kas kollektiivne, rahvuslik teadlikkus ja järeldus on vöimalik?
