Nagu ma aru saan, näidati meile köikidele täna TV3 vahendusel, millised on Eesti poliitikataeva töelised tähed…
Löpuks ometi.
Eriti pikalt ei vaadanud, aga paha jöudis hakata. Ja enam ei saa isegi jalgu trampida ja öeda, et MINA igatahes ei TEA kedagi, kes teaks kedagi…
Vähemasti ma tean, et Eestis on ka väga normaalseid ja aktiivset möttetegevust viljelevaid noori inimesi, see lohutab ja röömustab. Ja teeb koduse tunde, sest moodustab enese arengut hinnata vöimaldava taustsüsteemi. Vöi midagi. Igatahes mässumeelsust ma möistan.
Selle vähesust vöi puudumist – mitte.
Kui lihtsalt lasta asjadel minna, siis ei ole mötet üleüldse vist. Sellepärast mul on hea meel, kui ma näen, et noored inimesed teevad midagiGI. Kasvöi sellist, mis nagunii takerdub masinavärgi hammasratastes – aga teevad.
